Nädalavahetus

Laupäeval ei teinud midagi erilist. Lihtsalt vahtisin suht tühja. Käisin poes ja värki.

Kuna laupäeval peale lõunat sain tänu mingi Belgia vanamehele teada kuidas randa saada siis mõtlesin, et võibolla käib korra ära. Sinna polegi väga raske minna, 2 peatus metrood ja siis bussiga. Põhimõtteliselt suht kiirelt saab kohale. Kuna mul muud niikuinii teha pole siis mõtlesin, et vaatan kuidas sinna jala minna on. Küsisn öömaja omanikult, et mis siin pühapäeval üldse teha on. Mis avatud ja mis suletud. Väiksemad toidupoed pidid avatud olema, suuremad supermarketid pidavat kinni olema. Ja üldse selline suht vaikne pidi olema. Uurisin siis temalt ka ranna kohta ja arvas, et siit samast saab ka bussiga. Ise ta läheb sinna mootorrattaga 5 minutit aga buss pidavat umbes 30 minta sõitma. Võtan vist jalgsi tee ette. Mingit kaarti ega asja mul pole. Lihtsalt suund umbes teada ja vaatame kuhu välja jõuan.

Algus  läks hästi. Võtsin siin suuna kätte ja kõndisin koguaeg otse. Kui kusagilt ära kippusin keerama siis üritasin ikka telefoni mingi märkme teha, et tagasi oskaks tulla. Üritan nüüd google mapsi ette võtta ja umbes tee sellega läbi käia. Natukene liiga pikk sai.

Kuna siin kus ma elan on suht mägine ala siis tee on muudkui üles ja alla. Kõndisin siis nii kaua otse kui sai. Kusagil seal see meri ju on. Järsku lõppes tee ära. Mõtlesin, et otse ma minema pean ja otsisin kohta kus saaks otse edasi minna. Natukene seiklemist ja suun oli uuesti sama. Vist. Kõndisin umbes veel 5 minutit ja järsku nägin kusagilt mäe otsast, et Olympiacose korvpallihall, mõtlesin, et olen vist peaaegu mere ääres. Kõndisin edasi ja järsku avastasin, et kurat, see ei ole vist ikka õige suund. Ekslesin edasi. Kõndisin ja kõndisin. Muud ma nagu ei teinudki. Janu oli tappev, kõik poed olid kinni. Järsku loen sildidt DAFNI. Meenus, et kusagil oli selline metroojaam ja öeldi, et randa saab kui sõidad metrooga dafni ja sealt 414 bussiga edasi. Järelikult koht oli vist enam-vähem õige. Bussipeatust ka ei näinud aga mingi tramm sõitis seal. Olin peatuses ΑΜΦΙΘΕΑΣ. Google maps näitab, et jala oleks sinna 4 kilomeetrit. Nii. Vaatasin seal peatuses veidi seinal olevat kaarti ja üritasin arusaaada kus ma olen. Seal ei olnud punkti, et asud siin aga leidsin selle trammipeatuse üles ja vaatasin, et ega see meri polegi enam kaugel. Aru ma ei saanud kuhu poole ma minema pidin aga hakkasin siis omas peas edasi minema. Kõndisin veel veidi ja tuli järgmine peatus. Mõtlesin, et vaatan uuesti kaarti, kas suund õige. Nii, peatus oli aga kaardilt ma sellist peatust ei näinud. Lihtsalt ei olnud. Eelmine peatus oli ilusti olemas aga seda kus ma viibisin ei olnud. Mõtlesin, et pohh, lähen ikka otse. Kõnnin kõrvuti trammi teega. Kaart ju näitas, et tramm viib sind randa. Oli mingi suur kirik vahepeal ja peale seda.. MIS PAISTIS!! VESI!! Mõtlesin, et oh lõpuks. Kõndisin siis sinna ära ja oligi vesi aga polnud vist päris see koht kuhu minna tahtsin. Igastahes randa kui sellist ei olnud. Oli ainult mingi kivine pind, seal olid inimesed, osad olid vees ka. Päris vee äärde ei viitsinud ronida. Riietuskabiine ei näindu kusagil. Mõtlesin, et nüüd peaks tagasi hakkama minema. Google maps näitab kodust 5,3 kilomeetrit. Tagasi minema enam ei hakanud. Vaatasin, et kohe seal teiselpool sadamat on see sama korvpallihall. Sealt sai ju metrooga linna ja siis koju. Kõnnin sinna, mis see 10 minutit enam kõndida ei ole.

Päris 10 minutit see siiski polnud. Natukene edasi kõndides tuli vastu mulle Flisvos Marina. Ehk siis mingi sadam. Seal olid ainult suuured jahid. Parasjagu toimus seal ka  mingi üritus. Mingi autode näitus vms. Ulme mass rahvast, keegi röökis mikrofonist midagi kreeka keeles ja hunnik autosi. Kõik olid vanemad kui 1980. Mosset ja sigulid ei näinud. Endamisi mõtlesin, et mõned aastad veel ja ma saaks ka oma autoga sinna minna. Igastahes seal oli meeletult palju rahvast ja mul ei olnud eriti tahtmist sinna vaatama jääda. Liikusin edasi. See hall oli ju siin samas. Kõndisn ja kõndisin ning mis tuli välja. Hall võib ju siin samas olla aga see tee, et sinna saada. Trammile ei julenud ka istuda. No kurat, ei tea ju kuhu see viib. Praegu vähemalt umbes tead kus oled, või noh, tegelt ei teadnud aga sa teadsid kuhu saada tahad.  Tramm võis ju minna kuhu iganes. Mõtlesin, et kõnnin edasi. Vahepeal oli minu retkest mööda saanud umbes tund ja 30 minutit. Sadam oli suur ja sinna halli pidi minema ulme tiiruga. Vahepeal oli mingi putka avatud, sai lõpus juua osta. Sai veel veidi kõnnitud ja kohal ma olingi. Metroojaam paistis. Oh seda rõõmu. Jah, ma asusin kohas kust avanes suurepärane vaade sinna merele ja nendele mägedele ümber ringi. Jah, need pildid läksidki mul kadunud. Ei, mul ei olnud mingit tahet uusi pilte teha. Fuck it, ma tahtsin koju. Google maps näitab mu tiiruks umbes 15 kilomeetrit. Samas alguse ta näitab otseks, ma kindalsti nii otse ei läinud ja lõpu näitab ta suht tiiruga. Ma sain sealt mööda veeäärt lõigata. Kilometraaž võib tulla enamvähem õige. Toast läksin välja umbes-täpselt kell 14:00. Metroopilet on läbi löödud kell 16:26. Terve see aeg sai ainult liigutud. Puhata sain täpselt nii kaua kui ostsin vett. See korvpallihall tundus ju nii lähedal.

Varbaid märjaks kastetud ei saanud aga veeääres sai ära käidud.

Ahjaa. Trammi lõpp-peatus oli seal samas metroo kõrval. Üritasin ka vahepeal trammile minna aga ei saanud sealse pileti ostu süsteemiga hakkama ja päris jänest ka igaksjuhuks laskma ei hakand.

Õhtu peaks saama nüüd hea une ja kui ei peaks siis homme jalgadele ei tõuseks.

Lisaks. Teele jäid ka mingi 4 või 5 stripclubi. Oleks vaid varem jala käinud.