Lend ja esimene päev aka Koju tagasi!!

Sõit:

Tallinna sai jõutud muidugi liiga vara. Järjekord oli turvaväravates null ja suht kaua oli vaja lambist passida.
Kui pardale minek algas siis mõtlesin, et ei viitsi järjekorras trügida ja ootan veidi. See oli väga vale mõte. RyanAiril on selline naljakas asi, et ~90 pagasit mahub peale(lennukis kohti pm poolerohkem). Minu ees seisid mingid 2 inimest kellega hakati paukuma, et pagas tuleks ära anda äkki ei mahu peale. Kui peale ei mahu siis pm võidakse minema visata see pagas. Kõndisin vaikselt mööda neist ja sain lennukile. Minu pagas mahtus. Küll mitte minu kohale aga naabritele. Vähemalt mahtus. Lend oli suht okei, jalgadel oli ropult ruumi, seda küll sellepärast, et istusin seal kus oli varuväljapääs. Maandusime 20 minutit varem ning maandumine oli veidi künklik.

Londonis tulime lennukilt maha. Siis oli mingi pikk pikk koridor. Seal lõpus oli metroo või raudteejaam. Päris metroo kiirusel see ei sõitnud. Igastahes mingi 5 minta sellega sõitu ja sa olid selles põhimajas. Seal oli siis piirikontroll. Taheti siis isikuttõendavat dokumenti näha. Järjekord oli kohutav. Rahvast oli ikka meeletult palju. Kui sealt edasi said pidi veel veidi kõndima ja saidki sinna etteruumi. Kell oli siis eesti ajajärgi 2 umbes. Lennujaam oli tohutult suur. Ühest otsast teise kõndimine võttis ikka aega. Igalpool magasid ja istusid inimesed. Põhimõtteliselt üks vend magas toolidel, teine toolide all. Igalpool kus vähegi sai olid inimesed. Hakkasin siis turvakontrolli minema ja järsku öeldi, et hommikustele lendudele veel ei saa. Proovige kell 3 uuesti. Eestis siis kell 5. Nii ma siis istusin need 3 tundi lambist kusagil radikal. Vahepeal käisin ringi ja seal avati mingi pood. Hinnad oli hullud. Maksin 0,5l koka eest 3 euri. Kui kõndima läksid siis istekohast olid muidugi ilma. Sain uue koha. Mingi lambist kusagil reklaami jalamil vms. Vähemalt sai istuma.

Nii kell sai siis kohe 3 ja rahvas hakkas sinna turvaväravatesse kogunema. Läksin ka. Järjekord läks suht kiirelt ja väga kaua ei pidanudki ootama. Sain ilusti läbi. Sealt sinna väravateni kust lennukid läksid pidi vähemalt 5-10 minta kõndima. See oli ka tõsiselt kaugel. Terve tee muidugi kinniseid poode täis. Mõned üksikud olid lahti. Siis jõudsin sinna oote ruumini. Väravaid oli seal 89tk. See koht kus ootasid oli enam-vähem keskel. Nii, et seal oli silt, et mõlemale poole kuni 12 minutit jalutust. Algul kohe ei teadnudki millisest väravast sinu lend läheb. Seal oli ainult Kellaeg, sihtkoht ja siis kiri, et pardale pääs hakkab nii mitme minupärast. See oli suht ulme koht. Seal läks 2 tunniga 60 lendu. Igalepoole kuhu vähegi võimalik. Mul oli veel siis pardale pääsuni umbes 4h aega. Nimelt kui sinu pardale pääs lähenes siis seal tuli kiri, et Pääs väravatest 41-50 vms. Mul olidki need numbrid. Läksid siis siltide järgi sinna ja seal oli siis veel üks tahvel mis andis sinu täpsema värava numbri. Igastahes lennuni oli 4h ja istekohtadega oli suht sarnane seis mis eelmises ruumis. Õnneks sain istuma ja seal ma oma 3h lambist passisin. Interneti polnud egas midagi polnud, suht õudne oli. Siis kui oli 60 minutit pardale pääsemiseks, mõtlesin, et lähen vaatan poodiesse. Suht mõttetu üritus, rahvast oli jällegist palju ja ei viitsinud trügida. Nii siis seisin tund aega püsti ja ootasin kuhu lennuks mine pean. Kui see oli teada siis kiirustasin kohe enda värava juurde, et mitte pagasist ilma jääda. Seal pidi veel lennukit ootama, oli nii, et lennuk maandus, uued sisse ja kohe edasi. Samas kõik jäi graafikusse.

Lend oli kohutav. Kui juba õhku tõusime siis mõtlesin, et kohe oleme all tagasi. No lihtsalt niimodi väristas, et õudne. Mõtlesin, et kohe kohe tuleb üles kah. Suht pikalt oli ka see. Saime sellest kohast mööda siis edasi oli veidi parem. Raputas rohkem kui eelmine kord. Enne Kreeka jõudmist, kusagil albaania kohal, kapten ütles, et nüüd tulevad ameerika mäed, rihmad peale. See oli ka suht jube koht. Eriti siis kui lennuk madamale läheb. Nagu lift, ainult kiiremini. Samas maandumine oli suht viisakas. Nagu ei saanudki midagi aru ning pidurdus polnud nii järsk kui teisel lennul oli. Veel 1 miinus oli see, et tooli vahed olid kitsad. Ainult seal varuväljapääsu juures oli norm.

Kreeka lennujaamast sai bussiga peamajja. Sealne kontroll möödus kiiremini ning olingi valmis kreekat avastama minema. Bussipileti sai kohe lennujaama eest. Bussi pidi mingi 20 minta ootama aga see möödus suht kiirelt. Wifi oli ju. Bussiga sõit oli peaaegu 1h. Akendest olid igalpool näha mäed. Seal oli mägi mäe otsas. Tee ääred oli räpased. Sealt võis leida ikka kõike. Ikka tõsiselt koledad olid. Isegi buss ei kannata mingit kriitikat. Hullem kui tallinna lasnamäe ja kopli liinidel. Bussist paistis ka mingi 20 erinevat autopoodi. Neid oli tõsiselt palju aga ainult mingi 3 auto remondi kohta. Ju siis remonti pole vaja ja ostetakse kohe uus. Bussis oli üksjagu tegemist, et teada kuhu mul sõita oli vaja. Lisaks puudusid pooltel bussipeatustel nimed. Nagu bussipeatusest oli ainult väike see katusealune järel, kusagil peatuse nime polnud, ja nii päris mitmel. Usaldasin enda vaistu ja mõtlesin, et lähen seal maha kus suurem osa inimesi. Vaatasin, et rahvas koguneb ukse juurde, nägin, et seal oli mingi metroo peatus ka ja mõtlesin, et pohh lähen. Tasus ära, õige koht oli. Metroo treppide juures jagati ikka igast asju. Seal anti näiteks coka-cola zerot, mujal peatustes võis näha ka igasuguseid lehti ja muud jama. Nii metroo pilet sai ka ostetud, metroo tuli iga 3 minuti tagant. Ise sain kohe metroo peale, ei pidanud ootama. Seal oli asi juba lihtsam. Sai seal maha kus vaja. Ööbimis koha leidisn ka üles. Astun sisse ja vaatan, et kergelt kahtlane. Astun sisse, tüüp näitab tuba, räägib, et duššiga on veits kahtlane ja wifit ka pole jne jne. Üldse kuidagi väike kuut oli. Hakkasin paukuma, et pole päris see mis lubatud. Muidugi vaidles vastu. Raha tagasi anda ei tahtnud. Otsisin tasuta wifi ja vaatasin uuesti kuulutust. Tegin seal vastavad märkmed talle ja tahtsin asjale ametliku käiku anda aga ta pakkus uut kohta. Muidugi pole päris see mis võiks aga kurta ka ei saa. Ainuke probleem on see, et wifi hetkel ei tööta. See pidi parandatud saama paari päevaga. Öö läks hästi, sain magada, midagi kurta polnud. Leidisn õhtul isegi ühe poe üles.

Esimene päev:

Ärkasin mingi 10 üles ja mõtlesin, et lähen avastan maailma. Esimene probleem, kuhu minna? Mõtlesin, et metroos nägin peatust acropol, lähen vaatan sinna. Sai toast välja astutud ja väljas mingi +26. Kohutavalt palav oli see kuigi taevas oli pigem pilves. Tunne oli küll, et väljas mingi 35-40 kraadi. Eestis nii soe pole küll olnud. Lisaks tuul ei jahuta sind vaid puhub hoopis kuumemaks seda asja. Kohutav, lihtsalt kohutav. Istusin siis metroole ja sõitsin hoopis sinna kus läks palju rahvast maha. See oli ma ei tea mis peatus. Kuna need tähed siis on nagu nad on siis kaarti pole mõtet kasutada, sest sa ei loe neid nimesi elus kokku. Lisaks on ka inglis keeles aga ka siis on need sõnad väga raskesti meeldejäävad. Ning kust sa üldse leiad sellise kaardi kui tänavanimed inglise keeles. Igastahes oli mingi peatus. Üks peatus peale acropolist. See oli kohe mingi väljak. Seal oli ka ropult rahvast. Pooled neist pakkusid midagi. Lendlehti ja asju, oli ka putkasi aga rahvast oli ropult ja räigelt palav oli ei viitsinud trügida. Istusin seal maha kuhsagile, et selgust saada kus ma olen. Õnneks oli seal mingil määral tasuta wifi, sain sealt ka enda asukoha kätte aga egas see mulle midagi öelnud. Mõtlesin, et kõnnin lambist ringi, vaatan mis juhtub. Läksin siis otse ja keerasin paremale ja vasakule ja igale poole. Olin ikka omajagu kõndinud. Sain aru, et olen vist kesklinnas. Selliseid väikeseid suveniir kauplusi oli ropult. Kõik kutsusid sind enda poodi. Rahvast oli veelkord palju, nagu palju palju. Mõtlesin, et oleks aeg ära minna, aga kuhu??? Kõndisn edasi ja nägin silit, et acropolis, kuna kusagil seal peatus ka metroo siis võtsin suuna sinna. Kõndisin ja kõndisin. Ja mida ma nägin. Akropolist ennast. Ei viitsinud sinna minna. Väga ei huvita noh ja ulme kopp oli kreekast juba siis ees. Sain metrooga ilusti tagasi ja jõudsin kuidagi ka koju. Olin ropult väsinud, oli ropult palav. Tänavad oli sellised kuhu mahtus ainult 1 inimene korraga. Temast mööda keegi ei saanud. Lisaks kasvasid keset kõnniteed puud, need oli minujaoks liiga madalal ja mul oli väga ebameeldiv neist mööduda. Tuli arvestada ka seda, et tänavate(eriti kõrvaltänavate ja väiksemate tänavate) koristamine neil eriti veres pole. Nii, et kõik oli üldse suht kole ja tuli vaadata kuhu astud. Ning  juba mingi inimene tuli uurima, et kust ma pärit olen, ma olevat liiga valge, et kohalik olla. Kuradi rassistid noh. Ulme kopp on kõigest ees ja fakt on see, et kauaks ma siia ei jää. Otsin juba tagasi reisi. Päris täna-homme tagasi ei saa aga kunagi ikka.

Järgmised päevad lähen avastan kiirelt teised suunad, kuigi Kreeka, siinne ilm ja inimesed ei kutsu väga. Mingist korvpallist või asjadest pole mõtet siin rääkidagi. Päeval siin ringi kõndides leiad veel mingite punktide järgi kodu üles aga öösel vist mitte.

Nüüd kui saaks veel kõrvalmaja internetti uuesti siisse oleks päris meeldiv.

Pildid jäävad küll hetkel ära aga vast kunagi midagi ikka saab.