Panathinaikos - Kifisia

Eile oma pikalt "jalutuskäigult" koju jõudes olin huvitatud sellest, et kuidas Cramol VTBs ka läheb. Võtsin flashscore lahti ja vaatan. Täna Kreekas A1 mängud. Kõik hakkasid kell 17.00 aga PAO oma hakkab alles kell 19:30. Vaatan kella. Kell oli 18. Mõtlesin, et peaks jõudma ilusti. Kähku kerge google ja otsisin õige koha üles ja minema ma hakkasin. Siis sai sõidetud Omonia ja seal teise liiniga edasi. Hall asus seal samas olüpiakompleksis kus mingi päev sai käidud. Kui omonias liini vahetasin ja metroole astusin siis oli juba väikest korvpalli hõngu paista. Rohkelt erinevates PAO meenes ja rohelistes särkides inimesi. Metrooga sõites ei olnud midagi erilist aga kui peatus tuli ja uksed avati, iga peatus oli kuulda kuidas teises vagunis PAO fännid laulsid. Lisaks poole teepeal seisid vastas peatuses umbse 20 teise klubi toetajat, kellel umbes pooltel oli see must pätimask peas, fucki sõrmed püsti ja röökisid midagi PAO omadele vastu. Arvestades nende hääletooni ja olemust siis midagi meeldivat see vist polnud. Kui kohale jõudsin siis rahvast oli palju. Pileteid müüdi juba olümpiakompleksi väravate taga. Sinna oli siis mingi putka üles löödud, kõik ümberringi müüsid niisama mingit süüa ja juua ja sinna järjekorda ma siis jäin. Järjekorras oli mingi 10 inimest enne mind vist, aga see järjekord ikka venis korralikult.

Sain endale pileti ostetud, mingit kohta ega midagi valida ei saanud. Kuna tegu oli hooaja esimese mänguga siis rahvast just palju polnud. Muidugi, eesti mõistes oli rahvast ikka kohutavalt. Kahjuks publiku numbrit mul leida ei õnnestunud. Kui vaadata, et hall mahutab 18 300 inimest siis kohal võis olla kusagil 7 000-8 000 inimest. Või natukene rohkem. Igatahes said pileti kätte ja said väravast läbi. Korvpalli hall oli kohe see esimene seal. Enne seda oli jälle aed ette topitud ja turvad soovisid sind läbi otsida. Seal ka edasi siis vaatasin piletil, et oli GATE 27. Otsisin siis seda sissepääsu. Tuli välja, et gate 27 oli kinni ja võisid minna sealt mis lahti

oli. Ma sain mindud gate 29st. Sai siis istekoht ja üles otsitud. Polnud sugugi paha koht. PAO fännide pool, korvi taga, 9 rida. Nähtavus oli suht hea ja fännide laul oli ka ilusti kuulda. Kuigi tuli välja, et rahvast vähe ja istu kuhu tahad. Esimene poolaeg sai seal ära vaadatud. Teisel poolajal hakkasin vaikselt ringi vaatama. Sai mindud GATE 13 sektori juurde. Mõtlesin, et vaatan ära kuidas need fännid ka sealt näevad. Sai seal natukene juba oldud kui mingi seltskond fänne arvasid, et ma võin sinna tulla. Mingil määral sai nendega seal suheldud ja siis edasi liiigutud. Mängida ei olnud enam palju jäänud. Vaatasin selle müügiputka üle ja  kõndisin veits ringi. Mängust nii palju, et kordagi see põnevaks ei läinud. Vahe jäi küll ainult 10 aga kunagi polnud sellist olukorda, et nüüd PAO kaotaks.
Rahvahulgast veel nii palju, et nagu piltidelt näha, siis see tribüün kus mina olin oli pigem täis. Pildist paremale jääv tribüün oli umbes 50% täis ja pildist vasakule jääv oli suhteliselt täis. Sinna oli juba raskem kohta leida. Vastas olev tribüün oli pigem tühi ja lisaks oli paar sada inimest ka lae all.
Fännid laulsid koguaeg, kuid kõige paremini tõmbas rahva kaasa siiski tavaline PAO plaks-plaks.plaks PAO plaks-plaks-plaks. Lõpus sai mingi 30 sekki enne lõppu ära mindud, ei viitsinud mingi täis metroos sõita. Jõudsin täpselt metroo ajaks peatusesse ja tulingi koju tagasi.
Ühesõnaga see oli suht võimas, midagi sellist eestis vaevalt kunagi kohtab. Vahe eesti publikuga on ikka valgusaastates.

Nädalavahetus

Laupäeval ei teinud midagi erilist. Lihtsalt vahtisin suht tühja. Käisin poes ja värki.

Kuna laupäeval peale lõunat sain tänu mingi Belgia vanamehele teada kuidas randa saada siis mõtlesin, et võibolla käib korra ära. Sinna polegi väga raske minna, 2 peatus metrood ja siis bussiga. Põhimõtteliselt suht kiirelt saab kohale. Kuna mul muud niikuinii teha pole siis mõtlesin, et vaatan kuidas sinna jala minna on. Küsisn öömaja omanikult, et mis siin pühapäeval üldse teha on. Mis avatud ja mis suletud. Väiksemad toidupoed pidid avatud olema, suuremad supermarketid pidavat kinni olema. Ja üldse selline suht vaikne pidi olema. Uurisin siis temalt ka ranna kohta ja arvas, et siit samast saab ka bussiga. Ise ta läheb sinna mootorrattaga 5 minutit aga buss pidavat umbes 30 minta sõitma. Võtan vist jalgsi tee ette. Mingit kaarti ega asja mul pole. Lihtsalt suund umbes teada ja vaatame kuhu välja jõuan.

Algus  läks hästi. Võtsin siin suuna kätte ja kõndisin koguaeg otse. Kui kusagilt ära kippusin keerama siis üritasin ikka telefoni mingi märkme teha, et tagasi oskaks tulla. Üritan nüüd google mapsi ette võtta ja umbes tee sellega läbi käia. Natukene liiga pikk sai.

Kuna siin kus ma elan on suht mägine ala siis tee on muudkui üles ja alla. Kõndisin siis nii kaua otse kui sai. Kusagil seal see meri ju on. Järsku lõppes tee ära. Mõtlesin, et otse ma minema pean ja otsisin kohta kus saaks otse edasi minna. Natukene seiklemist ja suun oli uuesti sama. Vist. Kõndisin umbes veel 5 minutit ja järsku nägin kusagilt mäe otsast, et Olympiacose korvpallihall, mõtlesin, et olen vist peaaegu mere ääres. Kõndisin edasi ja järsku avastasin, et kurat, see ei ole vist ikka õige suund. Ekslesin edasi. Kõndisin ja kõndisin. Muud ma nagu ei teinudki. Janu oli tappev, kõik poed olid kinni. Järsku loen sildidt DAFNI. Meenus, et kusagil oli selline metroojaam ja öeldi, et randa saab kui sõidad metrooga dafni ja sealt 414 bussiga edasi. Järelikult koht oli vist enam-vähem õige. Bussipeatust ka ei näinud aga mingi tramm sõitis seal. Olin peatuses ΑΜΦΙΘΕΑΣ. Google maps näitab, et jala oleks sinna 4 kilomeetrit. Nii. Vaatasin seal peatuses veidi seinal olevat kaarti ja üritasin arusaaada kus ma olen. Seal ei olnud punkti, et asud siin aga leidsin selle trammipeatuse üles ja vaatasin, et ega see meri polegi enam kaugel. Aru ma ei saanud kuhu poole ma minema pidin aga hakkasin siis omas peas edasi minema. Kõndisin veel veidi ja tuli järgmine peatus. Mõtlesin, et vaatan uuesti kaarti, kas suund õige. Nii, peatus oli aga kaardilt ma sellist peatust ei näinud. Lihtsalt ei olnud. Eelmine peatus oli ilusti olemas aga seda kus ma viibisin ei olnud. Mõtlesin, et pohh, lähen ikka otse. Kõnnin kõrvuti trammi teega. Kaart ju näitas, et tramm viib sind randa. Oli mingi suur kirik vahepeal ja peale seda.. MIS PAISTIS!! VESI!! Mõtlesin, et oh lõpuks. Kõndisin siis sinna ära ja oligi vesi aga polnud vist päris see koht kuhu minna tahtsin. Igastahes randa kui sellist ei olnud. Oli ainult mingi kivine pind, seal olid inimesed, osad olid vees ka. Päris vee äärde ei viitsinud ronida. Riietuskabiine ei näindu kusagil. Mõtlesin, et nüüd peaks tagasi hakkama minema. Google maps näitab kodust 5,3 kilomeetrit. Tagasi minema enam ei hakanud. Vaatasin, et kohe seal teiselpool sadamat on see sama korvpallihall. Sealt sai ju metrooga linna ja siis koju. Kõnnin sinna, mis see 10 minutit enam kõndida ei ole.

Päris 10 minutit see siiski polnud. Natukene edasi kõndides tuli vastu mulle Flisvos Marina. Ehk siis mingi sadam. Seal olid ainult suuured jahid. Parasjagu toimus seal ka  mingi üritus. Mingi autode näitus vms. Ulme mass rahvast, keegi röökis mikrofonist midagi kreeka keeles ja hunnik autosi. Kõik olid vanemad kui 1980. Mosset ja sigulid ei näinud. Endamisi mõtlesin, et mõned aastad veel ja ma saaks ka oma autoga sinna minna. Igastahes seal oli meeletult palju rahvast ja mul ei olnud eriti tahtmist sinna vaatama jääda. Liikusin edasi. See hall oli ju siin samas. Kõndisn ja kõndisin ning mis tuli välja. Hall võib ju siin samas olla aga see tee, et sinna saada. Trammile ei julenud ka istuda. No kurat, ei tea ju kuhu see viib. Praegu vähemalt umbes tead kus oled, või noh, tegelt ei teadnud aga sa teadsid kuhu saada tahad.  Tramm võis ju minna kuhu iganes. Mõtlesin, et kõnnin edasi. Vahepeal oli minu retkest mööda saanud umbes tund ja 30 minutit. Sadam oli suur ja sinna halli pidi minema ulme tiiruga. Vahepeal oli mingi putka avatud, sai lõpus juua osta. Sai veel veidi kõnnitud ja kohal ma olingi. Metroojaam paistis. Oh seda rõõmu. Jah, ma asusin kohas kust avanes suurepärane vaade sinna merele ja nendele mägedele ümber ringi. Jah, need pildid läksidki mul kadunud. Ei, mul ei olnud mingit tahet uusi pilte teha. Fuck it, ma tahtsin koju. Google maps näitab mu tiiruks umbes 15 kilomeetrit. Samas alguse ta näitab otseks, ma kindalsti nii otse ei läinud ja lõpu näitab ta suht tiiruga. Ma sain sealt mööda veeäärt lõigata. Kilometraaž võib tulla enamvähem õige. Toast läksin välja umbes-täpselt kell 14:00. Metroopilet on läbi löödud kell 16:26. Terve see aeg sai ainult liigutud. Puhata sain täpselt nii kaua kui ostsin vett. See korvpallihall tundus ju nii lähedal.

Varbaid märjaks kastetud ei saanud aga veeääres sai ära käidud.

Ahjaa. Trammi lõpp-peatus oli seal samas metroo kõrval. Üritasin ka vahepeal trammile minna aga ei saanud sealse pileti ostu süsteemiga hakkama ja päris jänest ka igaksjuhuks laskma ei hakand.

Õhtu peaks saama nüüd hea une ja kui ei peaks siis homme jalgadele ei tõuseks.

Lisaks. Teele jäid ka mingi 4 või 5 stripclubi. Oleks vaid varem jala käinud.

Ma ei tea mitmes päev, ehk reede.

Nagu ikka, magada sai kaua. Ärgates siis mõtlesin, et tuleks see turisti päev ära teha. Alustuseks mõtlesin, et käin ära seal põnevas kohas, mida Piraeusi sõites metroo aknast nägin. Kohaks oli Olympiacose staadion.

See staadion oli norm. Kõik oli uus ja punane. Otse metroojaamast viis tee sind sinna staadionile. Inimesi oli ikka suhteliselt palju. Polnud ainuke hull. Kohale jõudes kohe vaatas vastu mulle üks avatud värav. Nimelt sealt oli paista tribüün ja tundus, et mingit takistust sul sinna minekuks polnud. Arvasin, et jalutan tiiru ümber staadioni, otsin ametliku poe üles ja siis tagasi tulles hüppan sealt läbi. Staadion oli tegelikult päris korralik spordikompleks. Alumistes ruumides olid mingi poksi trennid ja asjad. Kuna nende fännikultuur on natukene teine kui meie oma siis igale poole oli soditud GATE 7 ja A.C.A.B. Gate 7 on siis nende fännirühmituse nimetus ja sektor kus nad möllavad ja A.C.A.B on All Cops Are Bastards ehk "kõik mendid on värdjad". Ühesõnaga politsei pole nende sõber seal.

Muidu oli staadioni ümbrus suhteliselt korralik. Poes hinnad polnud ka väga hullud. Ühesõnaga kõik oli ilus ja hea. Tagasi minnes mõtlesin, et astun siis staadionile ka aga see värav oli sealt juba kinni pandud. Tõenäoliselt poleks ma alguses ka sinna sisse saanud. Aga kes teab, oleks pidanud kohe proovima.

Metroole tagasi minnes avastasin, et teisel pool jaama on "PEACE AND FRIENDSHIP STADIUM" ehk siis olympiacose korvpalli hall. Hall oli kordades suurem kui eestis saku suurhall. Pool staadioni ümbrust oli avatud. Teine pool oli suletud. Seal otseselt midagi vaadata polnud peale selle vaate. Sealt avanes vaade otse merele ja sadamale. Nii palju kui silm seletas siis liivaranda ei paistnud kusagilt. Teine, kinnine staadioni pool oli täiesti segi. Eelmisel päeval toimus kreekas korvpall, kus kohtusid 2 suurt hiidu. Nagu eesti Rock ja Kalev, ainult kordades hullem. Kuna sinna mängule pealtvaatajaid ei lastud siis seal oli korraldatud olympiacose fännide ühine vaatamine. Seal oli paista suur "teler" ja hunnik telke kus peal oli kirjas BAR. Kuna olympiacos kaotas selle mängu põhimõtteliselt viimastel sekunditel siis selle eraldatud ala vahel olev vineer plaatidest sein oli täiesti segi pekstud. Seal alas kõik võimalikud lahtised asjad vedelesid lambist katkiselt maas. Ühesõnaga tundus, et seal oli olnud täielik kaos. Muidugi igalpool olid ka klaasikillud jne. Sel hetkel kui ma seal käisin oli seal koristus.

Tagasi koduteel hüppasin läbi sellest põhikohast vist. Mingi Syntagma väljak. Seal olid siis sellised turistidele mõeldud putkad. Rahvast oli muidugi kohutavalt. Käisin seal ümbruses siis veidi ringi ja järsku kuulen, et mingid inimesed röögivad miskit. Keerasin pilgu sinna ja vaatan, et tänaval käib mingi marss ja millegi vastu protestiti. Igastahes igalpool olid telekaamerad ja hunnik kilpidega politseisi oli protestijate ümber. Võib-olla mingi 50 pead oli seal. Sildid olid kõik kreeka keelsed, ei tea mida nad tahtsid. Ostsin oma asjad sealt ära ja läksin koju tagasi.

Kodus olles otsisin välja kus asub teise suure hiiu Panathinaikose staadion. Vaatasin, et hea lihtne minna, ka otse metroo peatuse kõrval. Sõitsin metrooga sinna, jällegist, välja sai kahelt poolt ja mina suutsin muidugi valesti minna. Vaatasin, et ei näe staadioni kusagil ja astun veidi ringi. Järsku tuli mingi silt noolega ja mulle tundus, et see võiks olla õige tee. Muidugi polnud. Kõndisin ikka päris kaua, lootes, et olen õigel teel. Üks hetk lõin lihtsalt käega. Mõtlesin, et ah, las ta olla. Homme on ka avatud ja hakkasin tagasi astuma. Kõndisin siis veidi aega tagasi ja vaatasin, et oh, juba tuli metroojaam. Läksin siis jaama ja järsku vaatan, et peatuse nimi pole üldse sama mis oli varem. Tuli välja, et suutsin 2 metroojaama edasi kõndida. Mõtlesin, et okei. Avastasin metroojaamas seinalt kaardi ja jälgisin natuke seda. Arvasin, et ei anna veel alla ja sõidan 2 peatust tagasi ja otsin edasi. See oli õige tegu. Seekord väljusin teisest kohast ja sain 2 sammu astuda kui juba staadion paistis. Oh seda rõõmu.

Staadion ise oli kole. Hästi vana ja väga imelikus kohas. Muidugi seal oli kõik roheline, seekord ainult GATE 13 ja muidugi A.C.A.B. Ka seal olid mingi poksi klubid ja asjad. Tegin staadionile tiiru peale, sai vahepeal sealt poest läbi hüpatud ja koju tagasi. PAO pood oli kah kahtlaselt väike.

Siin majataga kasvab mul mingi puu. Aknast tundub, et selle otsas oleks nagu laimid, aga pole kindel. Alati on meelest läinud küsida. Ning teine puu mis maja ees on, seal tundub olevat granaatõunad. Jällegist pole kindel. Üritan enne lahkumist need ka teada saada.
Ja mingi sääsk lendab ka toas ringi.

Igastahes telefoni ja tahvel ei suuda enam mu mälukaarti ära lugeda. Fotod ja asjad on suurem osas kadunud. Äkki mälukaardilugeja suudab imet teha. Eks see selgub hiljem.

Nädalavahetus ei tea mis teen. Otseseid plaane pole.  Uut posti pole mõtet oodata. Vaatab, äkki esmaspäeval tuleb midagi paremat.

Tahaks tagasi sinna eesti 10 kraadi sisse kus oli mõnus lühikestega ringi käia!

Täna mõtlesin, et teen miskit kasuliku ja otsin üles Mount Lycabettus-e. Vaatasin netist asukoha ja tee välja ja hakkasin mine. Sai metrooga(täna müüdi seal liimi) sõidetud oma 30 minutit ja õiges peatuses maha astutud. Nii, kui metroost maha astud siis on sul võimalik minna kahele poole. Üldjuhul üks on ühel pool teed ja teine teisel pool. Mina muidugi ei tea kuhu ma minema pidin. Teadsin ainult mingeid tänavaid. Või noh omaarust teadsin. Igastahes sai siis ühelt poolt välja mindud ja mõeldud, et viskan pilgu taeva, mingi mäe ikka üles leian. Päris nii see polnud. Igalpool olid ainult mingid majad. No fakk, ei paistnud see mägi kusagilt. Mõtlesin, et kõnnin veits ringi ja loodan, et mingi silt või midagig hakkab silma. Sai seal siis veidi jalutatud ja muidugi mitte midagi ei näinud ega saanud aru. Otsisin tagasi tee metroojaama ja läksin teiselt poolt välja. Teema oli muidugi sama, igal pool majad, midagi näha polnud. Igastahes kohe seal kõrval tõusis mingi tee mäkke. Mõtlesin, et no mäkke ta läheb ja küll need majad ka kunagi ära lõppevad. Igastahes tänava nimesid ei suutnud kuidagi enda omadega kokku viia. Nt kahel tänaval kolmest polnud siltigi peal. Sai siis hakatud kõndima. Kõndisin ja kõndisin. Nimelt täna on siin minujaoks ikka meeletu kuumus. Kuigi pooled inimesed käisid ikka mingi pusade või tuulekatega. Nagu mis mõttes??? Põhimõtteliset auto tee sai juba vaikselt läbi ja järele jäid ainult trepid. Mõtlesin, et olen vist õiges kohas. Igastahes ees olid ainult majad. Mitte kusagilt ei paistnud kah mäed. Ukerdasin seal veidi ja mõtlesin, et enam ei viitsi. Keerasin kusagilt lambist ära ja vaatasin enne alla minekut, et äkki kusagil on mingi silt. Kõndisin suht tühja. Kuna väljas oli lihtsalt nii kuum ja jalad andisd ka eelmistest päevadest tunda, siis lõin käega ja mõtlesin, et ah, jumal temaga.
Hakkasin alla tagasi tulema. Endal oli suht surm silme ees. Räige janu. Poodi mitte kusagil. Kõndisin veidi edasi ja järsku ilmus üks pood. Läksin sisse. Tundus selline tavaline kärstna pärna pood olevat. Küsisin igaksjuhuks, et kas kaardiga ikka saab maksta. Sai küll. Kõndisin siis mööda poodi ringi ja võtsin vee, vaatasin veel seal erinevaid asju aga midagi meelepärast ei leinud. Läksin kassase ja hakkasin kotist kaarti otsima. Järsku müüa ütles, et ah võta see niisama. Ju ta vaatas, et ma mingi loll turist kes hakkab kohe surema. Igastahes tasuta vesi, mida paremat veel tahta. Siis leidsin kuidagi metroojaama ka üles ja läksin koju tagasi.
Kodus istusin maha ja mõtlesin, et kõik. Nüüd aitab! Ma lihtsalt ei taha siin enam olla. Mulle ei meeldi see koht. Siin on liiga palav, ma ei saa lihtsalt mitte midagi aru, jalakäijatele väga mõeldud ei ole ja veel kord, siin on liiiga palav. Tahaks tagasi sinna eesti 10 kraadi sisse kus oli mõnus lühikestega ringi käia.
Homme lähen teen siis vist shoppingu tiiru ja üritan veel ühe koha üle vaadata. Ülejäänud aeg mis siin tuleb veeta on hetkel täiesti must maa.


Kohalikust liiklusest on kahtlane mulje jäänud. Punased tuled on siin vist niisama. Autojuhid sõidavad vist nii kaua kui miskit ette tuleb. Põnev näide oli Piraeusis. Seal oli ikka selline korralik lai tee. Pm mingi 3 rida ühele ja 3 teisele poole vist. Seal üleminek oli naljakas. Jalakäijal oli roheline aga endiselt mitte keegi ei hakanud üle ronima. Kui vaatasid, et üks rida on autodest tühi siis läksid kähku teele. Ootasid seal reas nii kaua kui teine oli autodest tühi ja nii edasi. Seda ka, et ülekäigu rajal autod ja eriti mootorrattad sõidavad sinust nii eest kui tagant mööda. Minujaoks oli suht häiriv aga kohalikud vist harjunud. Õnneks siin kus mina elan on veidi vaiksem liikus ja kannatan ära oodata küll selle hetke kui autosi ei tule.
Autod pargivad ka seal kus tahavad. Igalpool mõlemad tee ääred on tuimalt autosi täis. Kohati isegi kõnniteed, nii, et sina pead kõndima autoteel. Igasugused tee otasd ja asjad pole ka küsimused. Auto jäetakse tee ääres nii kaugele kui saab ikka. Aru ma ei saa kuidas nad siin sõita saavad.

Aa, tahtsin mainida ka veel seda, et kreekas ei saa korralikult netis ka olla. Google on google.gr, see sama blog on .gr. Kõik suuremad lehed on .gr. Suht häiriv :D

Teine päev* ehk roheline metrooliin

Magada saab siin kaua. See on positiivne. Ärkasin mingi 11 vist. Mõtlesin, et peaks täna Piraeusis ära käima. Pidi mingi uhke sadam olema ja asja. Piraeus asub kaardilt vaadates nagu siin samas aga metroo läheb mingi ulme tiiruga. Enne tuleb sõita oma 10 peatust ühe liiniga linna, siis 10 peatust teise liiniga tagasi. Umbes peale tund aega sõitmist ma seal kohal olingi. Sealne metroo jaam oli teistega võrreldes võimas. Eks see oligi see lõpp punkt.
Piraeusist siis miskit. Ühtegi pilti ma seal ei teinud. Ausalt, ma ei tea kas see sadam seal on ikka nii võimas kui räägitakse. Muidugi seal oli suht palju ja erinevas suuruses laevu ja asju, aga ei miskit sellist põnevat. Osad olid veidi suuremad kui eestis ja oligi kõik. Võib-olla olin lihtsalt valel ajal seal. Kõndisin seal ümbruses oma tunnike ringi. Kohvikuid oli igal nurgal. Free Wifi sildid paistsid ka silma. Mida ma seal siis nägin? No see sadam seal oli. Sai suht lambist seal ringi jalutada. Mingeid piirdeid ega aedu ei olnud. Ainult piletimüügi putkad aga sealt võis ka niisama lambist mööda jalutada. Oleks tahtud oleks saanud laevadega koos ujuma minna vms. Lisaks oli seal mingi kala turg. Seal müüdi ikka igast jama. Kalmaarid, kaheksajalad, tavalist kilu jne jne. Neid bokse oli seal ikka suht palju. Teisi asju mida oli palju olid telefoni ja telefonikaante putkad. Neid oli lihtsalt igal pool. Huvitav oli see, et ma mingit sellist nn turisti kohta ei leidnudki. Kusagil ei olnud mingeid meeneid ega asju. Põhimõtteliselt veidi üle tunni kõndisin ringi seal. Mingid kirikud ja asjad olid ka. Mitte midagi huvitavat minujaoks aga kindlasti huvitav kellegile teisele. Pilte ei teinud!
Mingi päev tuleb sinna poole tagasi veel minna. Nimel peatus enne Piraeusi hakkas silma üks täitsa põnev asi. Jah, sa lugesid õigesti, põnev asi. Eks homme paistab mis see põnev asi oli.
Sellega sai siis pool rohelist liini läbi. Hüppasin korra kodust läbi ja läksin teist poolt avastama.
Teisel poolel oli plaan vaadata Ateena mingit suurt kaubanduskeskust. See oli väga vale otsus. See oli kohutav. See oli lihtsalt liiiga suur. Vähemalt sain toidupoodi. Keskus oli vist 4 kordne+0 korrus. Kokku siis 5 astet kus said shopata. Tehnika hinnad tundusid veidi paremad kui meil. Mujal ei viitsinud töllata. Poes on ka hinnad enam-vähem nagu meil. Oleneb jällegi. Mõni asi odavam, mõni kallim. Näiteks vesi on siin väga odav. 1,5l pudeli keskmine hind on 20 senti. Ei mingit panti ega midagi. Saab ka odavamalt ja kallimalt. Sinna sõites hakkas metroo aknast midagi huvitavat silma. Teadsin, et kusagil seal peaks olema Ateena Olümpiarajatised. Poes mõtlesin, et lähen vaatan sinna poole. Muidugi ma läksin lihtsalt ulme tiiruga. Kõndisin sinna ikka kohutavalt palju aga see oli seda väärt.
Olümpiakopleks. Alustuseks seal olid väravad ees, millest 2 oli lahti. Mingid japsid olid seal ja mõtlesin, et ju siis võib ja astusin sisse. Suht suur oli see hoov juba seal. Kohe alguses tuli vastu ujumiskompleks. Seal kolmes basseinis elu käis. Tundub, et on ikka igapäevases kasutuses. Üks oli täitsa tühi. Sealt edasi kõndides tuli areena vastu. Mingi seal oli toimunud judo, takwando, võimlemine ja sellised asjad. Sinna sisse kahjuks ei saanud. Või noh, ei proovinud. Kõndisin veidi edasi siis tuli korvpalli hall. Kahjuks seal ma ei leidnud kohe ust üles ja siis kui leidsin hakkasin juba tagasi minema ja olin suht väsinud. Jäi ka kahjuks see koht käimata. Põhiline asi tuli peale seda. OLÜMPIASTAADION! See oli suht lahe. Algul kõndisin ka ümber selle, otsides lahtist ust. Mingi ukse leidsin ja läksin seal sisse. Ei tea kas võis või ei. Sain kusagile eesruumi sisse ja kõndisin seal koridorides ringi. Staadion oli otse ukse taga aga uksed oli kõik kinni. Mõtlesin, et nojah siis, teen väljast niisama tiiru ära, äkki saab kusagilt sisse piiluda. Ei pidanudki palju kannatama kui juba leidisn uue lahtise ukse ja vaatasin, et seal paistab ka klaasi taga staadion. Läksin sinna. Seal oli ka mingi klaasuks. Katsusin ja see avanes.

Need kohad peaks olema mõeldud meediale.

 Selline vaade oli siis sealt uksest. Natukene astusin ka edasi aga päris alla ei julgenud minna. Kes seda teab kas ma üldse võisin seal olla või mitte? Tegin seal veel mõned pildid ära ja mõtlesin, et nüüd võin rahulikult tagasi kõndida. Nimelt kui kõndisin tagasi siis kohtasin veel ühte ust ja seal oli lahti ka see uks mis staadionile viis. Hakkasin sinna minema kui mingi tüüp hakkas kusagil ruumis röökima. Läksin siis tema juurde ja ta ütles, et nad on tänaseks kinni. Ma mingi, et oih ma ei teadnud, sorri siis. Ta ütles, et okei, annan sulle 2 minutit aega. See oli juba see koht vist kust võis minna. Põhimõtteliselt sealt sai juba igalepoole. Käisin ära ka boksis kus VIPid asju vaatasid. Toole oli seal mingi 5 tk

Vaade VIP boxist

vist. Kõik olid muidugi korralikud pehmed tugitoolid. Igastahes käisin seal ära ja läksin välja. Kuna see olümpiaala oli väga suur siis olin suht väsinud ja läksin ära. Ära minne suutsin veel 10 korda valesti minna ja nii see aeg kulus. Mingi päev sinna kindlasti tagasi. On veel mõned asjad vaja ära vaadata.
Kaugus kodust: 45 minutit metrooga.
Kodus avastasin, et kohalikud karastusjoogid ei kõlba väga juua. Isegi tavaline coca ei ole coca maitsega.
Lisaks usun ka seda, et kui keskmine kreeklane ja keskmine türklane kõrvuti panna, siis vahet väga ei teeks.
A veel metrood. Seal koguaeg asutvad peale mingid kahtlased tüübid. Käivad mingi luba käes, röögivad miskit arusaamatut ja ma eeldan, et müüvad siis kas pastakaid, märkmike või tulemasinaid. Täna mingi tüüp mängis isegi kitarri. Aga selliseid kerjuseid nagu Rootsis oli, siin näinud pole.


Lisaks suveniiride ja meenetega ma veel tegelenud pole :D



* Tegelikult on kolmas päev.

Lend ja esimene päev aka Koju tagasi!!

Sõit:

Tallinna sai jõutud muidugi liiga vara. Järjekord oli turvaväravates null ja suht kaua oli vaja lambist passida.
Kui pardale minek algas siis mõtlesin, et ei viitsi järjekorras trügida ja ootan veidi. See oli väga vale mõte. RyanAiril on selline naljakas asi, et ~90 pagasit mahub peale(lennukis kohti pm poolerohkem). Minu ees seisid mingid 2 inimest kellega hakati paukuma, et pagas tuleks ära anda äkki ei mahu peale. Kui peale ei mahu siis pm võidakse minema visata see pagas. Kõndisin vaikselt mööda neist ja sain lennukile. Minu pagas mahtus. Küll mitte minu kohale aga naabritele. Vähemalt mahtus. Lend oli suht okei, jalgadel oli ropult ruumi, seda küll sellepärast, et istusin seal kus oli varuväljapääs. Maandusime 20 minutit varem ning maandumine oli veidi künklik.

Londonis tulime lennukilt maha. Siis oli mingi pikk pikk koridor. Seal lõpus oli metroo või raudteejaam. Päris metroo kiirusel see ei sõitnud. Igastahes mingi 5 minta sellega sõitu ja sa olid selles põhimajas. Seal oli siis piirikontroll. Taheti siis isikuttõendavat dokumenti näha. Järjekord oli kohutav. Rahvast oli ikka meeletult palju. Kui sealt edasi said pidi veel veidi kõndima ja saidki sinna etteruumi. Kell oli siis eesti ajajärgi 2 umbes. Lennujaam oli tohutult suur. Ühest otsast teise kõndimine võttis ikka aega. Igalpool magasid ja istusid inimesed. Põhimõtteliselt üks vend magas toolidel, teine toolide all. Igalpool kus vähegi sai olid inimesed. Hakkasin siis turvakontrolli minema ja järsku öeldi, et hommikustele lendudele veel ei saa. Proovige kell 3 uuesti. Eestis siis kell 5. Nii ma siis istusin need 3 tundi lambist kusagil radikal. Vahepeal käisin ringi ja seal avati mingi pood. Hinnad oli hullud. Maksin 0,5l koka eest 3 euri. Kui kõndima läksid siis istekohast olid muidugi ilma. Sain uue koha. Mingi lambist kusagil reklaami jalamil vms. Vähemalt sai istuma.

Nii kell sai siis kohe 3 ja rahvas hakkas sinna turvaväravatesse kogunema. Läksin ka. Järjekord läks suht kiirelt ja väga kaua ei pidanudki ootama. Sain ilusti läbi. Sealt sinna väravateni kust lennukid läksid pidi vähemalt 5-10 minta kõndima. See oli ka tõsiselt kaugel. Terve tee muidugi kinniseid poode täis. Mõned üksikud olid lahti. Siis jõudsin sinna oote ruumini. Väravaid oli seal 89tk. See koht kus ootasid oli enam-vähem keskel. Nii, et seal oli silt, et mõlemale poole kuni 12 minutit jalutust. Algul kohe ei teadnudki millisest väravast sinu lend läheb. Seal oli ainult Kellaeg, sihtkoht ja siis kiri, et pardale pääs hakkab nii mitme minupärast. See oli suht ulme koht. Seal läks 2 tunniga 60 lendu. Igalepoole kuhu vähegi võimalik. Mul oli veel siis pardale pääsuni umbes 4h aega. Nimelt kui sinu pardale pääs lähenes siis seal tuli kiri, et Pääs väravatest 41-50 vms. Mul olidki need numbrid. Läksid siis siltide järgi sinna ja seal oli siis veel üks tahvel mis andis sinu täpsema värava numbri. Igastahes lennuni oli 4h ja istekohtadega oli suht sarnane seis mis eelmises ruumis. Õnneks sain istuma ja seal ma oma 3h lambist passisin. Interneti polnud egas midagi polnud, suht õudne oli. Siis kui oli 60 minutit pardale pääsemiseks, mõtlesin, et lähen vaatan poodiesse. Suht mõttetu üritus, rahvast oli jällegist palju ja ei viitsinud trügida. Nii siis seisin tund aega püsti ja ootasin kuhu lennuks mine pean. Kui see oli teada siis kiirustasin kohe enda värava juurde, et mitte pagasist ilma jääda. Seal pidi veel lennukit ootama, oli nii, et lennuk maandus, uued sisse ja kohe edasi. Samas kõik jäi graafikusse.

Lend oli kohutav. Kui juba õhku tõusime siis mõtlesin, et kohe oleme all tagasi. No lihtsalt niimodi väristas, et õudne. Mõtlesin, et kohe kohe tuleb üles kah. Suht pikalt oli ka see. Saime sellest kohast mööda siis edasi oli veidi parem. Raputas rohkem kui eelmine kord. Enne Kreeka jõudmist, kusagil albaania kohal, kapten ütles, et nüüd tulevad ameerika mäed, rihmad peale. See oli ka suht jube koht. Eriti siis kui lennuk madamale läheb. Nagu lift, ainult kiiremini. Samas maandumine oli suht viisakas. Nagu ei saanudki midagi aru ning pidurdus polnud nii järsk kui teisel lennul oli. Veel 1 miinus oli see, et tooli vahed olid kitsad. Ainult seal varuväljapääsu juures oli norm.

Kreeka lennujaamast sai bussiga peamajja. Sealne kontroll möödus kiiremini ning olingi valmis kreekat avastama minema. Bussipileti sai kohe lennujaama eest. Bussi pidi mingi 20 minta ootama aga see möödus suht kiirelt. Wifi oli ju. Bussiga sõit oli peaaegu 1h. Akendest olid igalpool näha mäed. Seal oli mägi mäe otsas. Tee ääred oli räpased. Sealt võis leida ikka kõike. Ikka tõsiselt koledad olid. Isegi buss ei kannata mingit kriitikat. Hullem kui tallinna lasnamäe ja kopli liinidel. Bussist paistis ka mingi 20 erinevat autopoodi. Neid oli tõsiselt palju aga ainult mingi 3 auto remondi kohta. Ju siis remonti pole vaja ja ostetakse kohe uus. Bussis oli üksjagu tegemist, et teada kuhu mul sõita oli vaja. Lisaks puudusid pooltel bussipeatustel nimed. Nagu bussipeatusest oli ainult väike see katusealune järel, kusagil peatuse nime polnud, ja nii päris mitmel. Usaldasin enda vaistu ja mõtlesin, et lähen seal maha kus suurem osa inimesi. Vaatasin, et rahvas koguneb ukse juurde, nägin, et seal oli mingi metroo peatus ka ja mõtlesin, et pohh lähen. Tasus ära, õige koht oli. Metroo treppide juures jagati ikka igast asju. Seal anti näiteks coka-cola zerot, mujal peatustes võis näha ka igasuguseid lehti ja muud jama. Nii metroo pilet sai ka ostetud, metroo tuli iga 3 minuti tagant. Ise sain kohe metroo peale, ei pidanud ootama. Seal oli asi juba lihtsam. Sai seal maha kus vaja. Ööbimis koha leidisn ka üles. Astun sisse ja vaatan, et kergelt kahtlane. Astun sisse, tüüp näitab tuba, räägib, et duššiga on veits kahtlane ja wifit ka pole jne jne. Üldse kuidagi väike kuut oli. Hakkasin paukuma, et pole päris see mis lubatud. Muidugi vaidles vastu. Raha tagasi anda ei tahtnud. Otsisin tasuta wifi ja vaatasin uuesti kuulutust. Tegin seal vastavad märkmed talle ja tahtsin asjale ametliku käiku anda aga ta pakkus uut kohta. Muidugi pole päris see mis võiks aga kurta ka ei saa. Ainuke probleem on see, et wifi hetkel ei tööta. See pidi parandatud saama paari päevaga. Öö läks hästi, sain magada, midagi kurta polnud. Leidisn õhtul isegi ühe poe üles.

Esimene päev:

Ärkasin mingi 10 üles ja mõtlesin, et lähen avastan maailma. Esimene probleem, kuhu minna? Mõtlesin, et metroos nägin peatust acropol, lähen vaatan sinna. Sai toast välja astutud ja väljas mingi +26. Kohutavalt palav oli see kuigi taevas oli pigem pilves. Tunne oli küll, et väljas mingi 35-40 kraadi. Eestis nii soe pole küll olnud. Lisaks tuul ei jahuta sind vaid puhub hoopis kuumemaks seda asja. Kohutav, lihtsalt kohutav. Istusin siis metroole ja sõitsin hoopis sinna kus läks palju rahvast maha. See oli ma ei tea mis peatus. Kuna need tähed siis on nagu nad on siis kaarti pole mõtet kasutada, sest sa ei loe neid nimesi elus kokku. Lisaks on ka inglis keeles aga ka siis on need sõnad väga raskesti meeldejäävad. Ning kust sa üldse leiad sellise kaardi kui tänavanimed inglise keeles. Igastahes oli mingi peatus. Üks peatus peale acropolist. See oli kohe mingi väljak. Seal oli ka ropult rahvast. Pooled neist pakkusid midagi. Lendlehti ja asju, oli ka putkasi aga rahvast oli ropult ja räigelt palav oli ei viitsinud trügida. Istusin seal maha kuhsagile, et selgust saada kus ma olen. Õnneks oli seal mingil määral tasuta wifi, sain sealt ka enda asukoha kätte aga egas see mulle midagi öelnud. Mõtlesin, et kõnnin lambist ringi, vaatan mis juhtub. Läksin siis otse ja keerasin paremale ja vasakule ja igale poole. Olin ikka omajagu kõndinud. Sain aru, et olen vist kesklinnas. Selliseid väikeseid suveniir kauplusi oli ropult. Kõik kutsusid sind enda poodi. Rahvast oli veelkord palju, nagu palju palju. Mõtlesin, et oleks aeg ära minna, aga kuhu??? Kõndisn edasi ja nägin silit, et acropolis, kuna kusagil seal peatus ka metroo siis võtsin suuna sinna. Kõndisin ja kõndisin. Ja mida ma nägin. Akropolist ennast. Ei viitsinud sinna minna. Väga ei huvita noh ja ulme kopp oli kreekast juba siis ees. Sain metrooga ilusti tagasi ja jõudsin kuidagi ka koju. Olin ropult väsinud, oli ropult palav. Tänavad oli sellised kuhu mahtus ainult 1 inimene korraga. Temast mööda keegi ei saanud. Lisaks kasvasid keset kõnniteed puud, need oli minujaoks liiga madalal ja mul oli väga ebameeldiv neist mööduda. Tuli arvestada ka seda, et tänavate(eriti kõrvaltänavate ja väiksemate tänavate) koristamine neil eriti veres pole. Nii, et kõik oli üldse suht kole ja tuli vaadata kuhu astud. Ning  juba mingi inimene tuli uurima, et kust ma pärit olen, ma olevat liiga valge, et kohalik olla. Kuradi rassistid noh. Ulme kopp on kõigest ees ja fakt on see, et kauaks ma siia ei jää. Otsin juba tagasi reisi. Päris täna-homme tagasi ei saa aga kunagi ikka.

Järgmised päevad lähen avastan kiirelt teised suunad, kuigi Kreeka, siinne ilm ja inimesed ei kutsu väga. Mingist korvpallist või asjadest pole mõtet siin rääkidagi. Päeval siin ringi kõndides leiad veel mingite punktide järgi kodu üles aga öösel vist mitte.

Nüüd kui saaks veel kõrvalmaja internetti uuesti siisse oleks päris meeldiv.

Pildid jäävad küll hetkel ära aga vast kunagi midagi ikka saab.